Distantsõppe raamat I

11. – 23. märts

2021

UUE

SELGROOTU

LIIGI

MEISTERDAMINE JA TUTVUSTUS

Uue liigi loojad:

Mia, Aksel, Alissa, Andreas, Andry, Anni, Aron, Eva, Helene, Lotta, Marta, Martin, Nicole, Mikk, Sander, Uku, Trevor, Sandra, Bert, Emma

LUULETUSED, JOONISTUSED

JA

PÕNEVAD FAKTID

MESILASTEST 

Luuletuste autorid:

Aksel, Alissa, Anni, Eva, Helene, Lotta, Trevor, Emma, Sander, Uku

Joonistuste autorid:

Aksel, Alissa, Andreas, Andry, Anni, Aron, Bert, Emma, Eva, Helene, Lotta, Marcus, Marta, Martin, Mia, Mikk, Mirko, Nicole, Sandra, Sofia, Trevor, Uku, Sander

• Mesilased on Maal elanud umbes 30 miljonit aastat.

• Hinnanguliselt oleneb vähemalt kolmandik meie igapäevasest toidulauast meemesilase tolmeldustööst.

• Keskmine töömesilane toodab oma elu jooksul umbes 1/12 teelusikatäit mett.

• Mesilane on ainus putukas, kes toodab toitu, mida söövad ka inimesed

• Mett leidus 2000 aasta vanustes Egiptuse püramiidides, see mesi oli endiselt täiesti söödav.

• Et saada pool kilo mett, peavad 556 mesilast külastama kahte miljonit lilleõit.

• Mesilased suhtlevad üksteisega kahel viisil: nad kasutavad lõhna eritavaid feromoone, et edastada sõnumit teistele mesilastele. Et juhatada teisi mesilasi õiteni, kasutavad mesilased ka spetsiaalset tantsu.

• Mesilastel on kaht liiki silmad: kaks liitsilma on moodustunud tuhandetest läätsedest, lisaks on mesilase pea tagaküljel kolm lihtsilma.

• Mesilasperes on keskmiselt 50 000 töömesilast. 20 000 neist on emased töömesilased, kes koguvad mett. Väga tugevates peredes võib olla ka üle 100 000 mesilase.

• Igas mesilasperes on 1 mesilasema. Ta on mesilasperes ainus, kes muneb. Kõige aktiivsem on mesilasema suvekuudel, mil mesilaspere peab olema kõige tugevam, ja muneb siis 2000-3000 muna ööpäevas ehk ühe muna iga 43 sekundi tagant.

• Et toota kilogramm mesilasvaha, peavad mesilased sööma 7 kilo nektarit.

• Töömesilased toituvad õietolmust ja nektarist ning elavad kuus nädalat.

• Mesilasema toitub mesilasema toitepiimast ja elab kuni kuus aastat.

• 1 kilogrammis õietolmus sisaldub keskmiselt sama palju valku kui 7 kilogrammis veiselihas.

• Mesilase aju on kõigest seesamiseemne suurune.

• Mesilastel on aga suurepärane võime teha keerukaid kalkulatsioone, arvestades oma lennuteekondi ja korjeefektiivsust.

• Mesilasel on 170 lõhnaretseptorit (see on võrreldav näiteks 50kordse koera lõhnatundlikkusega) äädikakärbsel on 62, sääsel 79 lõhnaretseptorit.

• Mesilaspere võib tarvitada nädalas kuni 10 liitrit vett.

• Mesilase tiivad liiguvad erakordselt kiiresti, tehes umbes 230 lööki sekundis – see tekitabki mesilastele iseloomulikku suminat.

• Mesilane võib lennata 10 kilomeetrit järjest ja 24 kilomeetrit tunnis.