10 Uppunud laevad

Parvelaev ”Estonia’‘

28.september 1994

hukkus laev nimega Estonia.Seal oli 989 inimest neist sai päästa ainult 137.Leiti ainlut 95 surnukeha.Vee sügavus oli siis 70-80 m.

Estonia saatis hädasignaali kell 1.24 ja selle võttis vastu Turu rannakaitse ja seejärel ühendus Estoniaga katkes.Estonia laev jõudis uppuda ära 10 minutiga kuna oli suur torm.

Vene purjelaev ”Skandia”

17.august 1911

Tallinnast Käsmu vilja laadima sõitnud “Skandia” läks Käsmu lahe idapoolsel kaldal ümber ja uppus.

Ankrus seisev ja laadungit ootav tühi purjelaev läks ümber tugevas tuules.

Vene fregatt ”Vestovoi”

03.juuli 1827

Vene fregatt ” Vestovoi” oli üks Kuradimuna madala ohvritest.

Laev kaldus kursist eemale ja sõitis Kuradimuna karidele, mida tähistab nüüd punane ohu lipp.

Kahjuks ei õnnestunud seda karidelt päästa ja kolm päeva hiljem purunes alus tormis ning uppus.

Aurik Aegna lugu

1944

1904. aastal Kielis ehitatud 59,45 meetri pikkuse “Aegna” saatus oli kurb. Aastail 1935-1940 sõitis reisilaev Tallinna ja Helsingi vahel, kuid sõja-aastail Punalipulise Balti Sõjalaevastiku staabialusena teeninud laeva sõitsid venelased ühel 1944. aasta novembriööl kinni just tema nime kandva saare – Aegna – karidele, kust alusel enam pääsemist ei olnud.

Auriku tükid vedelevad saare tuletorni lähistel merepõhjas veel seniajani, sukeldujad käivad sealt vaske ja vintpüssipadruneid korjamas.

Kaubalaev ”Berkut”

22.juuli 1915

Naissaare lähistel tabas laeva õnnetu saatus omaenese suurtükiväelaste poolt. Laev uppus peale pommitabamust.

Reisiaurik ”Vironia” hukk

28.august 1941

Uurimislaev “Mare” on otsinud “Vironiat” Juminda miinivälja läänepoolsel serval. Sest on teada et kohe peale Keri saarest möödumist sai laev pommitabamuse ja päästelaev “Saturn” võttis “Viroonia puksiiri, ligi kolme tunni pärast sai ka “Saturn tabamuse”…

1941. aastal muudeti reisilaev Vironia Punalipulise Balti laevastiku staabilaevaks. Vironia hukkumise lugu on mõnede pealtnägijate ning eluga pääsenute juttude põhjal allikates korduvalt kirjeldatud.

ohusetruult on jäädvustatud, kuidas ohtlikule merealale jõudnud reislaeva õhust pommitati ja kuidas mereväe päästelaev Saturn juhtimisvõimetuks muutunud Vironia puksiiri võttis, et koos reisi jätkata. Kolm tundi hiljem sõitis Saturn miinile ja uppus. Peagi läinud põhja ka inertsi tõttu miinile jooksnud Vironia.

Neid, oletatavasti kaht üksteise läheduses hukkunud laeva 2006. aastal uurimislaev Mare nüüdisaegse tehnika abil otsima asuski. Palju päevi kestnud töö ei andnud tulemusi. Uurimislaeva sonar registreeris küll mitmeid vrakke, kuid otsitavaid nende hulgas polnud.

28.08.1941a. lahkus Tallinna sadamast Kroonlinna 183 alust sealhulgas “Vironia”. Soome lahe keskosa oli miinitõkkeid täis. Kokku uppus ligi 70 laeva. “Vironia” on siiani leidmata!

Sõjalaev ”Kalev”

oktoober 1941

7.juulil 1936. aastal ristiti poolvalmis sõjalaevad, anti neile nimeks “Lembit ” ja “Kalev” ning lasti ehituse lõpetamiseks ellingult vette.

Allveelaev “Kalev” saabus kodumaale pärast katsete lõppu 1937 juuli.

Peale Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt 1940 võeti mõlemad allveelaevad NSV Liidu Balti Laevastiku koosseisu.
Allveelaev “Kalev” hukkus 1941. aasta oktoobrikuu lõpus Soome lahel. Tema huku asjaolud ja asukoht on teadmata.

Eesti purjelave ”Tormilind”

11.detsember 1937

Neljamastiline barkantiin “Tormilind”, Eesti kauneim purjelaev läks Hiiumaa lähistel 11. detsembril 1937 aastal ümber.

Purjelaev “Tormilind” ehitati aastatel 1920-1922 Hara rannas Saaremaa laevaehitusmeistrite poolt.

45,71 meetrit pikk ja 10.3 meetrit laia purjeka sõidupiirkond piirdus Läänemere ning Vahemerega.

1937 aasta detsembrikuus sattus Kopenhaagenist Kotkasse teel olnud “Tormilind” rasketesse ilmastiku oludesse, ning sai Soome ranniku lähistel leki.

Ehki koduranna poole suunduvat purjekat püüdis meeskond viimase hetkeni vee peal hoida, läks laev Hiiumaa lähistel ümber, hukkus kolm meeskonna liiget. Kuus ellujäänut jõudsid paadiga Tahkuna poolsaarele.

Inglise sõjalaev ”Tartar”

1811

Inglise sõjalaeva hukk Eesti vetes on üsna harukordne sündmus. 1811 a. suvel sattus Hiiu madalale Briti Kuningliku sõjalaevastiku 5. järgu sõjalaev, 32 suurtükiga varustatud fregatt.

Lääne poolt tulev sõjalaev sai üle karide purjetades märkimisväärse leki ja oli sunnitud vigastuste parandamiseks Tahkuna poolsaare taha ankrusse jääma.

Lekkiva laevakere alla tõmmati plaastriks puri, ent sissetungiva veehulk ei kahanenud. Laev jäeti maha Vormsi ja Hiiumaa vahelisel alal ja süüdati põlema, meeskond lahkus appi tulnud “Ethaloni” – nimelise laevaga, mis meeskonna peale võttis.

”Piirivalvejaht” Viimsi rannas

28.august 1941

Sel päeval oli Tallinnast lahkumas suur hulk erinevaid aluseid, et pealetungivate Saksa vägede eest Kroonlinna jõuda. Sel laeval õigeid meremehi ei olnud…

Laeval oli hulk relvis mehi: militsionäärid, NKVD töötajad, tagalasõjaväelased. Peagi jõudis purjelaeva juurde Saksa tank ning andis tuld laeva pihta. Laev uppus koheselt.

Kasutadud lingid:

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1525&layer=68&lang=est#1525

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1526&layer=68&lang=est#1526

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1494&layer=68&lang=est#1494

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1501&layer=68&lang=est#1501

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1489&layer=68&lang=est#1489

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1495&layer=68&lang=est#1495

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1521&layer=68&lang=est#1521

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1490&layer=68&lang=est#1490

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1514&layer=68&lang=est#1514

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1522&layer=68&lang=est#1522