Meie Eesti

Saateks

Selles kogumikus leiate Randvere Kooli laste pilte, jutte, luuletusi, nende mõtteid ja ettekujutusi Eestist. Mõni lugu peegeldab seda, kuidas Eesti minevikku mäletatakse. Mõnes loos on aga fantaasia vabalt lennanud ja püüdnud luua uut ja seniolematut pilti meie armsast Eestist.

Täname kõiki autoreid ning neid toetanud õpetajaid ja lapsevanemaid.

Sisukord

Kuidas tekkis Eesti – 2a – lk 3

Eestimaa – Agnes Vainu 2b – lk 13

Teemantluuletused – 3a – lk 16

Veel tekkelugusid – 4c – lk 21

Pilt ja luule – 4b – lk 35

Meie lemmikkohad – 5a, 5b, 5c – lk 41

Pilt ja luule – 3b – lk 59

Minu Eestimaa limeriku vormis – 6a lk 83

Kuidas meie pered Eesti Vabariigi aastapäeva meeles peavad – 6b ja 6c – lk 87

Tekstide autorite nimed on tekstide juures.

Piltide autorid on Emilia Hints, Heleri Pärtel, Jasmin Annus, Sofia Mazur-Generalova, Sten Andreas Kuusik, Oskar Niilo, Karin Aedla, Henri Lennart Reidma, Karola Rebane, Katariina Saar, Linda Gužvina, Kertu Jõemägi, Mihhail Issajev, Mette Savolainen, Stella Luur, Lisette Mäe, Anni Paal, Reili Rannama, Paul Sohhan, Frank Kobi, Getter Voog, Siim-Henri Tooma, Laura Marie Rõngas, Kirke Siimon, Laura Siimon, Iiris Voog, Tuule Sõro, 4b kollektiivsed tööd, 6c kollektiivne töö.

KUIDAS TEKKIS EESTI

Eesti tekkis nii, et…

Elas kord üks neiu, kelle nimi oli Saara. Ta unistas maailma arengust. Tal tuli idee midagi joonistada. Ta maalis taevast, mulda ja õhku. Ta ei osanud neid joonistada ja nii ta siis värvis ning plätserdas. Välja tulidki sinised, mustad ja valged triibud. Ta pani selle pildi nimeks Eesti.

Emmi Mei Sahva

…. kõigepealt olid kõik riigid puntras koos. Siis tabas Maad meteoriit. Seejärel hakkasid kõik riigid üksteise küljest lahti tulema. Tekkisid mandrid. Väike Eesti sattus suurele Euraasia mandrile.

Mattias Vaisma

Eesti all oli üks suur vulkaan. Vulkaan hakkas värisema. Sealt tõusis Eesti pinnale. Kured lendasid üle Eesti ja ühel kurel kukkus muna käest. Munakollane läks segamini ja sealt sündis dinosaurus nimega Eesti.

Liisa Kaal

Tekkis must auk. Sealt kukkus alla sinine, must ja valge värv. Taevas läks siniseks, muld mustaks ja lootus valgeks. Siis tulid inimesed siia elama. Kohe hakkasid linnu ehitama. Nii tekkiski Eesti.

Sebastian Lepp

Randvere sai alguse sellest, et…

Üks mees leidis vaese koha. Tal hakkas inimestest kahju ja ta kutsus ehitajad appi. Nad ehitasid palju maju. Nendesse läksid inimesed elama. Vaesed inimesed olid väga tänulikud ja lubasid selle eest mehel külale nime panna. Mees pani külale nimeks Randvere.

Karl Prants

Minule meeldib Eestis elada, sest…

…mul on siin kõik olemas, mis ma oma eluks vajan. Siin on loomad, Internet ja nii edasi. Mul on siin väga hea elada. Ma armastan seda paika. Mulle meeldib mu emakeel ja kool. Koolis on mul palju sõpru.

Ja kui tuleb sõda, siis ma aitan võidelda! Ma armastan sind, Eesti! Ma tunnen end siin kõige paremini ja koduselt. Tahan elada siin oma elu lõpuni. Ma olen siin oma eluga rahul.

Mirle Kald

Eestimaa on kaunis. Siin on sinine taevas ja roheline muru. Mulle meeldib Eestimaa, sest siin on vaikne ja linnud laulavad ja ka sellepärast, et meil on sõbrapäev, emadepäev, isadepäev, hingedepäev, mihklipäev ja vastlapäev. Eestimaal on palju toredaid inimesi. Mulle meeldib Eestimaa, sest eesti inimesed on lahked ja viisakad.

Triinu Kivest

Minu Eesti kaunimad kohad

Mulle meeldib kõige rohkem Tallinna vanalinn. Vanalinnas on palju vanu majasid. Need näevad sellised välja nagu nad kunagi ehitati. Raekoja platsil on üks ümmargune kivi, kust on näha viis torni. Vanalinnas on hästi äge munakivitee. Raekoja platsis on Eesti kõige vanem apteek. Vanalinnas jalutades leiab iga inimene enda jaoks midagi toredat.

Margaret-Rosali Roostalu

Mina olen reisinud Haapsalus, Hiiumaal, Peipsi ääres, Võsul, Pärnus, Lottemaal ja Tahkurannas. Me matkame haagissuvilaga. Haagis on me kodu. Me sööme, grillime, sõidame rattaga ja veel kõike muud. Meil on seal väga lõbus.

Johanna Ottoson

Minu lemmikkohtadest on Saaremaa, sest seal on väga tore. Seal on minu lemmik jooksuvõistlus ja spaa. Seal saab head toitu. See on väga ilus koht, seal on hea ja tore talvel suusatada. Minu lemmikkoht on veel Hiiumaa, sest minu vanematel on seal restoran. Seal on värske õhk ja saan palju ujuda suvel. Mul on Hiiumaal palju sõpru.

Florence Maria Abner

EESTI LIPP

Sinimustvalge lipp tähendab seda, et…

See tähendab Eestit. See on kõige ilusam lipp maailmas. Sinine ja must ja valge on väga ilusad värvid. Need värvid on koos väga ilusad. Mulle meeldib eriti sinine, sest see meenutab vett ja mulle meeldib ujumine.

Gerda Gross

EESTIMAA

Agnes Vainu

Eestimaal lendab pääsuke,

meie väike säutsuke.

Mulle meeldib Eestimaa,

seal on Saaremaa, Hiiumaa.

Eesti rahvusloom on hunt,

kuid lossis kummitab tont.

Eestis on tore rahvas,

siin kalamehed püüavad kalad kahva.

Mulle meeldib ka loodus,

loodus on koduks loomadele ja lindudele.

Eestis on suur tamm,

eestlastel on pikk samm.

Meil on jõed ja puud,

Eestimaa rahval naerused suud.

Meie vapil on kolm lõvi,

puudel on paks tüvi.

Rohtu saab hästi murda,

Eestimaa rahvas saab umbrohu üle kurta.

Eestimaal on palju rohelust,

ja palju toredust.

Koroona pärast peab maski kandma,

aga ikka on meil hea meel.

Eestimaa rahvas on viisakas,

rand on meil liivakas.

TEEMANTLUULETUSED

Eesti

kaunis, armas

tantsime, hüppame, kargame

aitäh, et olemas oled

kodumaa

Mette Savolainen   

Eesti

ilus ja väike

tantsime, mängime, areneme

Eesti väike riik Euroopas

Eesti

Hans Kiviloo

Eesti

roheline, ilus

1918 sind asutati

suitsupääsuke

räästa all

rukkilill põllul

räim meres

paekivi rannas

karikakar rukkilikke kõrval

 Lars Ott

Eesti sünnipäev

Eestimaa on ilus maa

ilus on ta sünnist saati

ta on mu kodu

minu elu

kodumaa

Jasper Haava

Eesti Vabariik

Paks Margareta ja Pikk Hermann

laulame ja puhkame

rukkilill on ilus rahvuslill

Eesti

Stever Paltser

Eesti

ilus, puhas

tantsime ja laulame

ma olen siin sündinud

siia ma jään

Adeele Tasa 

VEEL TEKKELUGUSID

KUIDAS EESTI SÜNDIS 

Mathias Hallik

Mõni miljonit aastat tagasi leidsid rändurid siili, kes ütles: “Minge kirde, siis jõuate heale mandrile, mida tuntakse praegu Eesti mandrina.” Rändurid jõudsid mandrile. Nad ehitasid sinna majad. Ehitamise käigus leidsid rändurid linnu. See polnud mitte tavapärane lind, vaid üks väga eriline lind. Kui see lind lendas, tekkis ta selja taha mets. Sellepärast Eestis nii palju metsa ongi. Nad panid talle nimeks pääsuke. Varsti tulid naaberriigid ja tahtsid Eestit endale ja viskasid Eesti pinnale rahne. Neid maandus eriti Lõuna-Eestise. Sellepärast Eesti lõunaosa nii künklik ongi. Eestlased kaevasid rahnude eest pagemiseks suure augu, mis täitus ajapikku veega. Seda veega täitunud auku tuntakse praegu Peipsi järvena. Peagi jõudsid teised rändurid nende küladesse, kellega sõbruneti. Selleks, et kõik ära mahuks, tegid nad oma kodud suuremaks ja sellest sai Tallinn. Nii sündiski Eesti.

SUUR MUNAMÄGI

Karl Jesper Kruusmann

Oli üks kana, kellele väga meeldis kuu. Kana tahtis väga kuule saada. Nii tuli tal mõte ehitada kuuni mägi. Ta läks kuke juurde ja ütles “Tule aita minul kuuni mägi ehitada”. Kukk vastas “Ei, mul on targemat teha.” Kana läks hane juurde ja küsis “Kas aitad mul kuuni mäge ehitada?” Hani vastas “Ei saa, mul on vaja oma hanepoegade eest hoolitseda.” Kana mõtles, et keegi ei taha teda aidata. Ta hakkas üksi mäge ehitama. Ta ehitas ja ehitas, kuni mägi oli juba väga suur, aga siis tuli munemise aeg. Ta tegi mäe tippu pesa, et munad muneda. Need munad olid suurimad, mida üks kana eales munenud on. Rebane nägi mune ja tahtis neid endale söögiks. Rebane ronis mäe tippu, aga kana nägi rebast ja jälitas rebast ning ajas rebase minema nii, et munad jäid järelvalveta. Järgmisel päeval nägi üks lähedal oleva küla elanik imelikku mäge ja ronis selle tippu. Mäe tipus olid kõige suuremad munad. Küla elanik näitas kõigile külas, mis ta leidis ja sellest ajas peale nimetatakse seda mäge Munamäeks.

EESTI LUGU

Mattias Ollis

Oli üks mees, kes sõitis laevaga karile. Mees lahkus laevalt ja jõudis ühele saarele. Ta oli seal saarel paar päeva enne, kui tal tuli mõte seda suuremaks teha. Ta võttis mere põhjast liiva ja tegi saare suuremaks. Siis, kui saar oli väga suur, tõstis ta oma laevast seemneid, mida ta hakkas igale poole istutama. Mõne aja pärast olid seal saarel metsad. Ühel ööl tulid saare küljest kaks tükki ära. Ta pani nendele kahele tükile nimeks Saaremaa ja Hiiumaa. Metsadesse tulid elama loomad ja linnud. Mees pani sellele saarele nimeks Eesti.

KUIDAS SÜNDIS EESTI?

Hanna Alice Laubach

Kunagi ammusel ajal elasid siinsetel aladel hunt ja põhjapõder oma suguvõsadega. Inimesi tollel ajal siin maadel veel ei elanud. Hunt tahtis olla siinsete maade valitseja ja põhjapõder tahtis ka. Hunt tegi ettepaneku korraldada võistlus, mille võitja saab siinse maa-ala valitsejaks. Põhjapõder nõustus. Võistlus tehti tarkuse, kiiruse ja osavuse peale. Kaotaja pidi siinsetelt aladelt lahkuma põhja poole, kuhu kumbki vabatahtlikult minna ei tahtnud, kuna seal oli külmem ja vähem toitu. Lisaks pidi kaotaja veel tegema veekogu maade vahele. Selleks tuli lõhkuda veetamm, et tekitada veekogu hundile ja põhjapõdrale kuuluvate maade vahel. Võistluse võitis hunt. Põhjapõder tegi nagu kokku lepitud ja lahkus aladelt. Nii sündiski Läänemeri siinsete maade ja põhjapoolsete maade vahel. Idapoolseks piiriks oli suur järv, mida hiljem hakati kutsuma Peipsi järveks. Lõunapoolne piir lepiti kokku sealpool elavate ilvestega, kes elasid maadel, mida hiljem hakkasid inimesed kutsuma Lätimaaks. Huntidele kuuluvat maad hakati aga kutsuma inimeste poolt Eestiks ja hundist sai Eesti rahvusloom. Hundist ja põhjapõdrast said hiljem head sõbrad, kes üksteisel külas käisid.

LUGU EESTI SÜNNIST

Johanna Pajula

Kunagi ammu oli Eesti asemel vesi. Vanaisale see ei meeldinud sugugi ning ta otsustas, et sinna peab tulema riik. Ta kavatses selle riigi nimeks panna Eesti. Nii ta siis võttiski tüki maad ja asetas sinna, kuhu pidi tulema Eesti. Tükist jäi väheks. Vanaisa otsis kõik kohad läbi, aga leidis veel vaid kaks suuremat ja 2220 väiksemat tükki maad. Ta asetas ühe neist Eesti mandri alast edelasse ning pani selle nimeks Saaremaa. Teise tüki pani vanaisa läände ja selle nimeks sai Hiiumaa. Vanaisa mõtles, mida nende teiste tükkidega edasi teha. Järsku pillas ta need maha ja nii saigi Eesti endale  2222 meresaart. Nüüd oli vaja inimesi. Vanaisa alustas presidendist. Tema arvates pidi esimene president olema Konstantin Päts. Järgmiseks tulid luuletajad, näiteks Lydia Koidula ja Anna Haava. Luuletajate järel kõik teised. Nüüd oli vaja veel hümni. Vanaisa palus appi Johann Voldemar Janseni, kes kirjutas ilusad sõnad. Vanaisa tundis, et Eesti on nüüd valmis. Ta oli rõõmus ja uhke, et Eesti nii ilus sai. Viimane riik paigas, oli ta teinud valmis terve maailma. Väsinuna  heitis ta magama ja nägi unes, kuidas elu võiks välja näha 2021. aastal.

EESTI SÜND

Lee Simakovitš

Jumal olevalt kord kutsunud pühak Neitsi Maarja enda juurde ja tahtnud teha talle kingituse. Jumal palus tal osutada näpuga planeedil Maa ükskõik mis kohale. Neitsi Maarja tundis kogu südamest, et talle meeldib Maakeral üks tilluke koht mere ääres.

See koht sai omale nimeks Maarjamaa. Tänaseks kannab see nime Eestimaa. Kuna Neitsi Maarja väga armastas seda kohta, siis ta tegi sellele maale kingitusi. Ta kinkis sellele maale neli aastaaega ja kaitse tornaadode ja maavärinate eest. Ta lõi sellele kohale ilusa sinise taeva, musta mulla ja puhta õhu. Ta lõi sellele maale ka ilusad metsad, jõed ja järved, rabad ja saared. Maarjale meeldis tema tilluke Maarjamaa väga. Et tema tilluke maa oleks hoitud, siis oli sellele vaja luua ka rahvas. Pärast pikka mõtlemist lõi ta kahe liivast mäe vahele Kalevipoja sängi. Niimoodi sündis meie Maarjamaa. Neitsi Maarja läks ise taevasse, kuna ta oli pühak ja see on tema päris kodu. Legend räägib, et kui vaadata öösel tähistaevast, siis tea, et üks nendest säravatest tähtedest on Neitsi Maarja- meie kodu looja.

KUIDAS TEKKIS EESTI   

Anna-Stina Sarap

Elas kord üks hiiglane. Tema nimi oli Kalevipoeg. Ta tahtis saada oma riiki. Ühel päeval vaatas hiiglane teisi riike ja nägi, et Venemaa on suur ja lai. Ta otsustas võtta Venemaalt suure peotäie mulda, puistas selle peotäie Venemaa äärde, astus mullahunniku laiaks ja tõmbas käega mulla sisse triibu. Triip tuli nii sügav ja lai, et see täitus veega. Nii tekkis riikide vahelisele piirile kaks suuremat järve. Ta pani järvedele nimeks Pihkva järv ja Peipsi järv. Kui ta käed mullast puhtaks raputas, lendas mulla tükke igale poole laiali ja nendest väiksematest ja suurematest tükkitest tekkisid saared. Kahe suurema saare nimeks sai Saaremaa ja Hiiumaa. Nii tekkis üks väike ja armas riik. Ta otsustas panna riigile nimeks Eesti. Kalevipoeg tundis suurt uhkust oma riigi üle.                                       

MEIE LEMMIKKOHAD

Kus on Eestis kõige toredam olla? Millal? Kellega koos? – Sellest kirjutasid 5. klasside lapsed. Et aga mõnigi neist on väga isiklik ja salajane koht, siis nimetame kirjutajad siin koos ja kohajutud ilmuvad autori nimeta:

Elina Kokko, Tuule Sõro, Hanna Loore Hanni, Emil Tiivas, Emma Sofia Murrut, Gerhard Visse, Gabriela Besliu, Kaisa Kivest, Karl Richard Raig, Ketter Pedak, Laura Marie Rõngas, Laura Pärn, Mart Teppo, Oskar Raimets, Sven Rasmus Kuinberg, Roosi Tammäe, Tristian Evert, Carolina Kirsti, Cristofer Arro, Delisa Lass, Helena-Mirtel Hunt, Kadi Vahemäe.

Roheline tihe muru, kõrged puud, mille ladvad ulatuvad taevani, must muld ja kaunid päikesekiired soojendavad sinu põski…

See koht on Tartu. Seal elab minu vanaema. Kaunis pruun puitmaja peidab endas palju muud, kui lihtsalt maja. Seal on minu jaoks üks PARIMAID kohti.

Astud majja sisse ja esimese asi, mida sa märkad on köök. Kui imemaitsvad road ahjust välja võtta, siis on terve tuba seda lummavat lõhna täis. 

Elutoas käib televiisor ja üleval korrusel raadio. Õue minnes saad kohe puule ronida, kiikuda mõnusatel puukiikudel, aidata aiatöid teha ja jalutada, lihtsalt jalutada.

On kirjeldamatult palju lõbusaid asju, mida teha. Ja noh, kes siis ei tahaks küpsetada muffineid, küpsiseid ja koogikesi. Seal vanaema köögis valmivad parimad road!

Ja kui sa pole ikka veel veendunud, et see on üks parimaid kohti, siis ma ei tea, mis sinu jaoks sõna “paradiis” tähendab.

Minu lemmik koht on Uulu kuna seal elab mu ema sõbranna ja mul endal on ka seal üks hea sõber. Seal on lähedal Reiu rand, seega seal saab ujuda. Me käime alati Lottemaal ka. Seal on suvel tore olla. Ma käin seal oma ema ja vennaga.

Minu lemmikkoht on mu onu juures Saaremaal. See asub Panga panga lähedal liival. Mu onul on kaks koera: hundikoer nimega Amanda, Saksa lamba koer Rosco ja Ragdoll kass Panda. Mulle meeldib seal mängida koertega ja kassiga ja Atvga sõita. Käin päikese loojangut vaatamas ja käin meres ujumas. Olen tavalistelt vanaemaga, aga lähen võibolla see suvi Robiga. Suvel on seal kõige toredam, kuna mere vesi on soe ja üle üldse on soe.

Minu lemmik koht Eestis on Time Out laager. See laager on väga tore kuna see on ööbimisega laager ja see kestab nädal aega. See toimub ainult suvel nii, et seal on tore suvel. Ma leidsin sellest laagrist viis uut sõpra. Ma lähen kindlasti sinna sellel aastal tagasi. Ma käisin seal eelmine aasta. See on parim laager!

Minu lemmikpaik Eestis on Rooslepa küla, kus asub minu suvekodu.

Rooslepa küla on vana eesti-rootsi küla. Minu suguvõsa on sealt pärit juba 16. sajandist. Meil on seal oma talu mere ääres.

Selle koha teeb eriliseks männimets ja siniselt sillerdav meri. Seal saan ola vaba ja õnnelik.

Kuid talvel on seal palju teha ja metsas saab käia jälgi uurimas ning mere ääres jääd vaatamas.

Pühade ajal tulevad kõik minu lähedased inimesed sinna kokku. Saab palju nalja ning häid asju. 

Meie küla lähedal on sadam, kus saab käia poes ja kala ostmas. Läbi metsa minnes jõuab Roosta kämpinguni, kus on surfibaar ja sealt saab maailma parimat hamburgerit osta. 

Kuna meie suguvõsa on siin kaua elanud tekitab see erilise ja natukene ka uhke tunde. Tore on olla osake sellest! Kõik need asjad teevadki sellest paigast minu lemmiku terves Eestis.

Eestis mul on kaks või isegi kolm lemmikkohta. Esimene minu lemmikkoht on Hiiumaa. Hiiumaa on minu meelest väga ilus saar, sest seal on mõned teistsugused maastikud ja huvitavad majakesed. Teine minu lemmikkoht on Äntu Sinijärv. See järv on Eesti kõige selgema veega järv. Kui sa seal ujud siis on näha, mis on selle järve põhjas. Äntu Sinijärv on türkiisvärvi veega. Vesi on seal päris külm, aga mulle meeldib seal aerulauaga sõita. Ja kolmandaks, mulle meeldivad Eesti rabad. Kõik on nad erinevad, ja selle poolest nad meeldivadki mulle.

Minu lemmikkohad Eestis on Tartu ja Pärnu. Nendes kohtades on kõige parem kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Mulle meeldib seal pere ja sõpradega paadiga sõita siis meeldib ka rannas käia, puhata, mängida, hullata ja end vabalt tunda. Ma käin seal koos perega, sõpradega, lemmikloomadega ja sugulastega. Pärnus on ka meil maakoht, kus elavad minu vanaema ja vanaisa.

Minu lemmik koht Eestis on Elva. Mulle meeldib olla seal igal aastajal. Mulle meeldib seal teha kõike suvel, saab Verevi järve ääres ujuda, ja talvel on seal väga ilus ja väga ägedad kelgumäed. Mina olen Elvas koos oma perega tavaliselt ja koos oma vanaemaga, sest ta elab Elvas ja siis me tavaliselt oleme tema juures.

Minu lemmikpaik on Saaremaal. Seal on üks koht, mille nimi on Aadu talu.

Aadu talu on suvel väga kaunis. Muru on roheline, päikene paistab, taevas on helesinine ja toit on seal ideaalne.

Parimaks teevad selle paiga hobused, kes on väga toredad. Talus on lahked inimesed ning seal toimub meie ratsalaager.

Laagritunnid on väga lahedad ja eriti põnevaks läheb öösiti, kui hiilime õue ja teeme teisele tallile kambaka.

Talu lähedal on pood, kust saab osta midagi magusat ja suussulavat. Magus kulub ära, sest laagri lõpus toimuvad võistlused.

Talus on väga palju teisi loomi ka. Sellepärast ma armastangi seda talu, kaugel Saaremaal.

Minu lemmikkoht Eestis on Pärnu ja Tartu. Pärnus on kõige toredam suvel ja Tartus on toredam kevadel ja suvel. Pärnus on tore suvel, sest saab ranna ääres minna ja Pärnus on ka suur lõbustuspark. Tartus on tore kevadel ja suvel, sest seal on Ahhaa keskus ja on soe õues. Ma Pärnus olen enda perega ja sõpradega. Tartus olen enda perega ja sõpradega.

Minu lemmikkoht on Lottemaa. Olen seal käinud  ainult ühe korra.

Ma läheksin sinna koos oma lastega ja oma parimate sõprade lastega.

Mulle meeldib seal käiia suvel ja talvel, sest siis toimuvad üritused ja vaga lahe on seal.

Mulle meeldib seal käiia suvel ja talvel sest siis on kõige ilusam ja lahedam.

Minu lemmikkoht Eestis on minu kodu. Minu kodu asub metsa lähedal nii, et saame käia väga tihti metsas. Meie kodus on linnale väga lähedal, aga see ei asu linnas. Ma olen oma kodus koos oma perega. Mulle meeldib oma perega kodus aega veeta. Olla koos ja mängida. Mulle meeldib talvel olla oma kodus. Seal on talvel sellepärast tore olla kuna talvel saab lumes möllata. Kui, aga ei ole talvel lund meeldib mulle suvi eriti kui on soe. Minu kodu on mõnus ja hubane.

Minu lemmikkoht Eestis on Kregleni tall. Ma käisin seal laagris, seal olid ilusad heinamaad. Mulle meeldib see armas punane külalistemaja. See on ka laagri lastele seal ööbimiseks, narivoodid on väga kõrged ja ägedad.

Mulle väga meeldib seal lihtsalt sõita. Ma olen seal koos kõikide teiste laagri lastega ning ka sõpradega, täiesti oleneb kuidas mul gruppidega veab.

Mulle meeldib seal sõpru saada ja ratsutada. Ma tihti veedan aega seal miniponidega ja kõige vanema hobusega seal. Ta nimeks on Allur.

Seal on kõige parem olla suvel, kuna saad heinamaal ja lilledes ratsutada, ja ka meeldib mulle seal sügisel olla. Seal on jube ilus rada, mis sügisel muutub ilusaks punaseks ja kollaseks, seal on ilus sõita.

Mulle meeldib seal olla just sellepärast, et seal on väga toredad mängud, treenerid on toredad ja ka hobused on ilusad ning hästi treenitud.

Minu lemmikkoht on Särevere jalgpallilaager. See asub Türi lähedal. Meil on seal laager suvel.

Ma olen seal koos oma jalgpallitrenni kaaslastega.

Mulle meeldib seal sõpradega aega veeta. Eriti siis kui õhtul on meil vabaaeg. Mul meeldib seal see,et me teeme seal lahedaid võistlusi.

Minu lemmikpaik Eestis on Porkuni järve ümbrus. 

Porkuni järv asub Lääne-Virumaal. Järve ümbrus on väga kaunis. Seal on rand, kus saab suvel ujumas käia. Seal leidub ka palju väikeseid rohu- ja veekonni. Jalutades peab vaatama, et neile peale ei astuks.

Järveäärsel kõrgustikul asub loss. Kunagi elas seal Porkuni preili.

Järves on ka palju ujuvaid saari. Suvel ujuma minnes võib neist mõni ujumiskohas ees olla. Legend räägib, et öösiti on järve peal tulevalgust nähtud ja lossis elanud preili suri vägivaldset surma ning ta uputati järvi. Tema hing ei saanud rahu ja sellepärast ilmutab ta hing ennast igal öösel järvel tulukesena.

Minu vanaema elab selle järve lähedal. Käin seal igal suvel, oma lemmikpaigas, Porkuni järvi ääres suvitamas.

Minu lemmikkoht on tall, see tall, kus on hobused. Käin ise ratsutamas ka. Seal ma saan olla hobuste ja sõpradega. Seal on kõige parem ratsutada suvel. Mulle meeldib seal hobustega olla ja ratsutada. Suvel ja talvel saab sea huvitavaid asju teha näiteks suvel saab hobustega ujuma minna ja talvel hobuse taga suusatada. Kui ma hobusel peal ei ole, siis olen oma sõpradega. Seal on väga tore olla.

Minu lemmik koht Eestis on Tika tall (Saaremaal). Tegevus, mida mulle meeldib seal kõige rohkem teha, on ratsutada, sest mul on ratsutamiseks väga suur huvi. Seal on kõige parem olla suvel, sest seal lähedal on meri ja siis saab hobustega ujumas käia. Ma olen käinud seal koos oma naabriga.

Minu lemmikkoht Eestis on Iru ämmast paremal pool asuv veekoobas.

See on minu lemmikkoht, sest seal on metsik loodus (suvel nagu vihma metsas) ilus oja ning seal on väga vähe inimesi. Ma olen käinud seal aarde jahil mille eest maksin 15 eur, kuid see oli seda väärt, sest see oli mõnus pikk matk ja sai 3 tundi värsket õhku. Ma tahaks käia kunagi seal ka oma parima sõbraga kuid ei ole seda praegu teinud. Parim aastaaeg sinna minemiseks on suvi, sest siis on kõik heleroheline ja vesi on hästi läbipaistev.

Minu lemmikkoht on Avinurme. See asub Peipsi järve juures. Minu meelest on seal on kõige parem olla suvel, sest seal kasvab palju lilli ja taimi. Mulle meeldib suvel teha vanaemaga süüa teha. Näiteks lihapirukaid ja pärast neid näost sisse vitsutada. Seal elab palju vanainimesi, aga kõige toredam on olla seal koos vanaisa, vanaemaga ja ärme unusta peret.

Minu lemmikkoht Eesti on Saaremaa. Mulle meeldib seal kuna seal on toredad inimesed ja lõbus. Talvel on seal kõige lõbusam. Mulle meeldib seal käia isa kasuemaga ja vendadega. Mulle meeldib käia saunas ja lumme hüpata. Me lähme sinna praamiga ja autoga.

MINU EESTIMAA – limeriku vormis!

Põhjas on koht Neeme

seal me kaatritega ringe teeme.

Kui seal sööd

ja jood

sõidutame su Kaberneeme.

Emma Marii Aamer

Su kodu on Pringi

sa teed poolringi

kannad särki

minu märki

me aitame teha kiviringi.

Ivan Semjonov

Kas sa tead, kus on Eesti parim pitsa?

Eks ikka kaugel piiri ääres, obinitsal.

Pikk on sõit,

väärt on kõik.

Maja number kolm ja tänav Kibuvitsa.

Sarah Talvet

Sõrve sääres on Obamapõllu,

sealt ei leia sa Suurt Tõllu.

Seal teha pole midagi,

ei leia sa sealt kedagi.

Kui tuled, too kaasa üks kellu.

Karl Sebastian Aamer

Eestimaa Eestimaa

on üks väga kaunis maa,

meil metsas loomad,

seal sööki söövad,

see ongi meie Eestimaa.

Mia Maria Kinnunen

KUIDAS MEIE PERED EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA MEELES PEAVAD

Uurimusi on teinud ja ülevaate annavad 6b ja 6c klassi kirjutajad.

EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMINE 90.aastatel

Aleksander Parika

Mina intervjueerisin oma 75 aastast vanaema Reeta. Ta ütles, et 90. aastatel eriti ei peetud EV sünnipäeva. Tema mälu järgi, presidendi vastuvõtt hakkas alates 93. aastast, see traditsioon tuli Soomest. Tol ajal nende kodus ei pidutsetud, aga söödi natuke rohkem ja paremat toitu kui tavaliselt. Esimesel presidendi vastuvõtul oli presidendiks Lennart Meri. Mu vanaema oli isiklikult seal vastuvõtul kohal.

KUIDAS MEIE PERE EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA 90ndatel TÄHISTAS

Madli Ann Arrosaar

Kuna tulemas on meile eestlastele tähtis päev- Eesti Vabariigi sünnipäev, siis ongi tore uurida, kuidas tähistasid seda päeva minu esivanemad 90ndatel aastatel.

Minu vanaema Nana oli siis 34-aastane ja Taadu 38-aastane. Nad elasid sel hetkel Kiviõlis Ida – Virumaal. Kiviõli oli siis tööstuslinn, kus oli kaevandus, põlevkivikarjäär, suur keemiakombinaat ja mitu tuhamäge. Vanaema töötas kaupluse juhatajana ja vanaisa oli bussijuht.

Kuna nõukogude ajal ei saanud EV sünnipäevapidu tähistada, siis taasiseseisvumise järel pidasid kõik seda päeva väga oluliseks ja tähistati autundega.

Pidupäeva hommikul päikesetõusuajal heisati kodule sini-must-valge lipp. Kõik olid elevil. Külla olid tulnud tavaliselt nende emad ja isad, tädi ja mõned sõbrad. Igaüks tõi kaasa enda tehtud hoidiseid või muid toite, nii et pärast oli laud lookas. Laual olid alati kartulisalat, kiluvõileibu, marineeritud seeni ja vanaema enda küpsetatud kringel.

Toas kõlasid isamaalised laulud. Minu vanaisa lemmikuks ongi jäänud siiani laul “Ärgake, Baltimaad!”, kus eestikeelset osa laulab tema lemmiklaulja Tarmo Pihlap.

Peolauas meenutati möödunut, lauldi koos ja tuletati meelde Balti ketist osavõttu. 23. augustil 1989 mindi vanaisa suure bussiga osa võtma meeleolukast ühisüritusest koos sõprade ja tuttavatega. Kaasas olid ka minu ema ja onu, kes sel ajal olid lapsed.

Meenutati ka 50ndaid, kui minu vanavanaema, -isa käisid metsavendadele toitu viimas. Kuidas nad põgenesid nõukogude sõdurite eest ja olid hirmul karistamise pärast, kui neid oleks teolt tabatud. Vanaisa teadis isegi, kus nende kodu ligidal Virunurme metsas asus metsavendade punker, mida saab siiani vaatamas käia.

Uhke on olla eestlane ja selliseid traditsioone jätkata!

EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMINE 90.aastatel

Marta Taurin

Minu ema õppis 90. aastate alguses ülikoolis. Ta elas Tallinnas oma ema, isa, õe ja oma vanavanematega. Nende peres polnud traditsioonid veel väga välja kujunenud, kuna Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine oli alles uus asi, sest varem ei olnud see lubatud.

Nad alustasid tähistamist tavaliselt piduliku lõunasöögiga. Eelroaks pakuti kartulisalatit või riisisalatit,  pearoaks oli seapraad või ahjukana. Sellele järgnes muidugi magustoit, kas siis tort või kringel, mille küpsetas minu ema vanaema. Samal ajal vaadati ka televiisorist presidendi vastuvõttu.

Kui lumi oli sel päeval maas, siis mindi sõprade ja perega suusatama. Minu ema pere elas sel ajal Nõmmel, siis said nad lihtsalt üle tee metsa minna. Ema sõbrad käisid ka päikesetõusul Toompeal lipu heiskamist vaatamas, aga ema ei viitsinud tavaliselt nii vara tõusta.

Tänapäeval on Eesti Vabariigi sünnipäev minu jaoks tore vaba päev, kus ma saan olla koos oma perega ja teha sarnaseid asju, mis minu emagi tegi.

EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMINE 90.aastatel

Maia Maria Mänd

Üheksakümnendate alguses oli tänasega võrreldes vaene aeg. Kui tahtsid Eesti Vabariigi sünnipäevaks lauale head toitu nii, et jätkuks kogu perele, pidid minema ka kogu perega poodi. Poes anti igale inimesele ühe portsu süüa, näiteks said sa endale ühe tüki võid, ühe portsu vorsti või ühe leiva.

Minu ema elas hästi. Neil olid kodus sead, haned ja mõned kanad, nii et nälga ei tundnud nad kunagi. Mu ema mäletab, et aastal 1992, ta Eesti sünnipäeval kodus ei olnud. Ta oli laagris. Ilmad olid siis kehvad ja talv vilets.

Üheksakümnendate keskel tähistas mu ema Eesti Vabariigi sünnipäeva oma vanaema juures, Kehras. Vanaema tegi torti ja vaadati presidendi vastuvõttu. Palju mälestusi sellest pole, aga midagi niisugust tehti igal aastal.

Minu isa mäletab, et suuremad peod algasid aastast 1992. Ta arvab, et kuna sellise sünnipäeva tähistamine oli varem keelatud, siis nüüd tuli pidutseda kõvasti. Torti nende peres ei tehtud, aga telekast presidendi vastuvõtu vaatamine oli kombeks küll. Paraadidel enam ei käidud ja neid ei vaadatud ka.

Üheksakümnendate lõpupoole hakkasid tulema suurejoonelisemad presidendi vastuvõtud. Kui mu isa üheksakümnendate lõpus ülikooli läks, hakati Eesti Vabariigi sünnipäeval käima sõpradega kõrtsis tähistamas.

Nii mu ema kui ka isa tähistasid Eesti Vabariigi sünnipäeva mingil määral. Mõlemad heiskasid lipud, mu ema küll väikse ja mu isal oli kortermaja peale üks lipp, aga lipud olid püsti.

EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMINE 90.aastatel

Elsa Taurin

Minu vanaema tähistas Eesti Vabariigi sünnipäeva üsnagi tagasihoidlikult.

Hommikul käisid vanavanemad lipu heiskamist vaatamas. Sellele järgnes televiisorist kaitseväe paraadi vaatamine.

Nende perel oli sel päeval kombeks teha pidulik lõunasöök. Külla tulid lapsed koos oma peredega. Kõigil olid seljas pidulikud riided ja pakuti tähtpäevale vastavat toitu: eelroaks söödi kartuli- või riisisalatit. Põhiroaks tehti seapraadi või ahjukana koos erinevate salatitega. Lõpetuseks oli minu vanaema ema küpsetatud kringel. Peolauda kaunistas väike Eesti lipp.

Pidupäeva lõpetuseks vaadati televiisorist kogu perega presidendi vastuvõttu. Kõigil oli rõõmus meel, et Eesti Vabariik veel ühe aasta vanemaks sai.

Tänapäeval tähistab minu pere Eesti Vabariigi sünnipäeva üsnagi samamoodi. Koroona pärast ei saa me kahjuks vanavanemaid külla kutsuda ja peame pidupäeva ainult oma perega.

EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA PIDAMINE

Maris Kits

 Minu vanemad olid üheksakümnendatel noored täiskasvanud ja nad väga ei mäleta, mida nad tegid vabariigi sünnipäeval ja kuidas seda tavaliselt tähistasid.

 Nad ise arvavad, et vaatasid hommikupoole televiisorist paraadi, mis toimus alati Vabaduse platsil. Alguses peeti kõnesid, siis toimus paraad ja lõpus said tavalised inimesed lähedalt uudistada sõjaväetehnikat. Õhtul vaatasid veidi pidulikku presidendi vastuvõttu. Sellel päeval söödi head ja paremat, kindlasti tehti kiluvõileibu ja täiskasvanud võtsid väikese napsu. 

 Minu vanemad mäletavad ühte korda erilisemalt, kui nad koos sõpradega käisid ka ise paraadi vaatamas. Siis oli hästi külm ilm, lumi oli maas, päike paistis hästi eredalt ja taevas oli väga ilus sinine. Sellel korral lendasid lennukid kõige lõpus üle paraadi. Pärast paraadi läksid minu vanemad oma sõprade juurde külla, kes elasid väikeses majas. Minu vanemad elasid siis veel tillukeses korteris. Sõprade juures oli heisatud sinimustvalge lipp ja nad otsustasid selle külmaga õues grillida. Pärast tegid ka sauna, sest õues hakkas väga külm. Neil oli väga tore õhtu.

 Praegusel ajal on meie pere juba suurem ja meil on välja kujunenud omad väikesed peretraditsioonid. Me tavaliselt ei käi paraadil, vaid vaatame kodus televiisorist. Ükskord me käisime kohapeal ja seal oli nii palju rahvast, et me ei näinud peaaegu midagi. Kindlasti sööme kiluvõileibu ja küpsetame mingit head kooki koos emaga. Veel on meil traditsiooniks päeval metsas matkamas käia. Tihti tulevad ka vanaema ja vanaisa meile. Õhtuti vaatame televiisorist pidulikku kontserti ja presidenti vastuvõttu. 

 Minu pere ootab igal aastal Eesti Vabariigi sünnipäeva, sest see on lisa vaba päev kõigile. Siis saab pere koos olla ja mõnusalt aega veeta.

EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMINE 90.aastatel

Rael Natali Ets

Minu suguvõsa tähistas 90ndatel Eesti Vabariigi aastapäeva päris erinevalt, oli nii erilisi kui ka tavalisi kombeid.

Näiteks minu tädi oli siis umbes 33-aastane ning tal oli siis just tütar sündinud, minu täditütar. Väikelapsega ei saanud eriti palju ette võtta tähtsa päeva puhul. Küll aga vaatas ta kodus telerist “ pingviinide paraadi” ja sõi traditsioonilisi sööke, näiteks kiluvõileiba.

Lisaks meeldis talle ise teha kamavahtu: selleks vahustas ta kakssada milliliitrit vahukoort kolme supilusikatäiee vanillisuhkruga, segas hulka nelisada grammikohupiima ja kolm supilusikatäit kamajahu. Imelihtne magustoit ja väga maitsev! Siiamaani toob ta seda kaasa, kui me sugulastega vabariigi aastapäeva puhul kokku saame.

Minu ema oli 90ndatel veel päris väike, 1990.aastal oli ta 11, siis ei olnud Eesti veel vaba. Minu ema vanavanemad olid mõlemad õpetajad, nende peres jälgiti nõukogude ajal selleaegseid reegleid ja Eesti Vabariigi tähtpäevi ei tähistatud. Kuid mu isa peres oli alati väike Eesti lipp televiisori peal. Kui nii oleks mu ema peres nii tehtud, oleksid nad oma töö kaotanud või veel midagi hullemat. Küll aga tähistasid nad pärast seda, kui Eesti uuesti vabaks sai. Minu emale meeldis oma ema vabariigi aastapäeval kokkamises aidata.

Minu vanaisa oli 90ndatel umbes 55-aastane. Kuna tema oli elanud niirahu, sõja kui ka okupatsiooniajal, oli Eesti vabaks saamine ja Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine muidugi väga tähtis tema jaoks. Nooremana kais ta alati aastapäeva paraadi ja lipuheiskamist vaatamas. Vanaisa kuulub Kaitseliitu ning ta sai ühel korral ise ka paraadil marssida. Ta mäletab, et päev enne paraadi oli harjutamine, mundrid seljas, pidi seisma ja ootama oma korda. See olevat väga väsitav, kuid põnev ja ülev.

Mulle meeldib, et mõned traditsioonid on tänapäeval alles jäänud. Muidugi kavatsen neid tulevikus ka oma pere ja lastega jätkata ning midagi omalt poolt ka lisada.

EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMINE 90.aastatel

Mia Jakobson

Mind ei olnud olemas siis, kui mu vanemad ja nende vanemad laulsid Eesti vabaks 80ndate aastate lõpus ja otsisid välja kapi taha peidetud sini-must-valged, et neid uhke tundega lipuvardasse tõmmata. Aga mulle on sellest räägitud ja alati peetud oluliseks, et ma ikka täiega mõistaksin, kui tähtis oli Eesti taasiseseisvumine, kui oluline on vabadus ja kui suur on õnn, et mina selles vabaduses elada olen saanud.

1990ndatel, kui Eesti oli värskelt vabanenud nõukogude liidu ikkest, peeti vist igas peres ja eriti ka minu ema peres eriti au sees Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruari. See päev algas alati sini-must-valge lipu heiskamisega maja lipuvardasse. Seda tehti päikesetõusul, nagu kord ja kohus. Seejärel algasid piduliku päeva ettevalmistused.

Minu vanaema ja vanavanaema alustasid maitsvate roogade valmistamist. Üheks meie pere lemmikuks on siiani kartulisalat, mis maitseb hoopis paremini kui ükski teine. Selle salajane retsept on nüüd ka mu emal ja me teeme seda samuti nii enda kui ka Eesti sünnipäeval.

Samuti nähti vaeva sellise roa nagu „heeringas kasukas“ valmistamisega. Sellesse läheb sisse heeringat, peeti, porgandit, õuna, majoneesi ja muud. Ma kõike ei tea, kuid minu meelest on see hirmus keeruline toit, mida valmistada.

Head ja paremat sai muudki lauale kantud – kalamarja ja lõhevõileibu ja kindlasti ka omaküpsetatud kringlit.

Õhtul kogunes kogu pere teleka ette. Nii et pole siin maailmas midagi muutunud. Sellest ajast peale, kui president hakkas korraldama pidulikku vastuvõttu, kujuneski sellest põhisündmus. Vaadati, kes olid kutsutud vastuvõtule ja mis neil seljas on. Meie perel endal olid vist mõnikord isegi rahvariided selleks õhtuks selga aetud.

Kuna minu ema peres oli ka Soome Vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõttu alati jälgitud soome telekanalite kaudu, sai nüüd neid üritusi kenasti võrrelda. Loomulikult olid kleidid Eestis alguses igavamad kui Soomes.

Presidendi kõne oli samuti oluline hetk selles päevas. Lennart Mere kõned olid väga huvitavad. Mõnest tema ütlusest on isegi saanud legend.

Raske on kirjutada millestki, mida ise oma silmaga ei ole näinud. Seda ma aga oskan küll kinnitada, et meie peres hoitakse ja on alati väga hoitud au sees Eesti Vabariiki, Eesti lippu, Eesti kultuuri, käidud laulupeol, tähistatud Eesti sünnipäeva.

Lennart Meri on 1996. aastal Vabariigi aastapäeva kõnes öelnud:

„Eesti tugevus on isegi meie sukeldumisrekord, meie vajumine viiekümneks aastaks okupatsiooniookeani pimedasse olematusse, kust me õhku ahmides kaldale jõudsime, vabadus, võrdsus, vendlus endist viisi hammaste vahel. Iseseisvuse, demokraatia ja meie riikluse uppumatus on unikaalne kogemus, kui oskame ja tahame sellest õigeid järeldusi teha. „

Need, kes on selle sukeldumisrekordi kaasa teinud, oskavadki Eesti vabadust ja sünnipäeva ehk rohkemgi väärtustada.